VUNDAMENDIEHITUS

Vundamendi tähtsust on raske ülehinnata

Vundamendi liigi määrab pinnas ning selle rajamine algab pinnasetöödest, mille käigus kaevatakse kraavid või puuritakse augud. Edasi eemaldatakse üleliigne pinnas, tasandatakse ja tihendatakse vundamendi aluskiht ning tehakse tagasitäide. Edasi paigaldatakse tehnovõrgud koos vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning vihmavee- ja drenaažisüsteem. Seejärel on aeg asuda vundamendi ehitamise juurde.

Lintvundamendi rajamine on väga töömahukas
Lintvundament sobib pea kõigi suuremate ja raskemate hoonete kandmiseks. Kui soovid oma majale keldrit, siis on lintvundament ainumõeldav lahendus. Selle ehitamisel saab pärast valuvormidega valatud taldmiku rajamist ülejäänud vundamendimüüri üles laduda müüritisena.

Lintvundamendi rajamine on töömahukam. Kõigepealt tuleb rajada vundamendi taldmik. Sinna peale laotakse plokkidest (fibo, columbia jm.) vundament. Siis hüdroisolatsioon, soojustus ja tagasitäide. Eeliseks võib pidada, et põrandavalu saab teha hiljem, kui seinad on juba püsti ja katus peakohal. See  teeb põrandavalu võimalikuks iga ilmaga. Üldiselt rajatakse lintvundament raskemate konstruktsiooniga hoonetele aga teinekord isegi kuurile. Samuti on lintvundament ainuke võimalus keldriga hoonele. 

Erinevalt plaatvundamendist saab lintvundamendi viia külmumissügavusest allapoole, mis suurendab selle vundamendiliigi külmakindlust. Kindlasti tuleb lintvundament mõranemise vältimiseks korralikult soojustada ning rajada selle ümber tõhus drenaažisüsteem.

Plaatvundamendi aluspind tuleb korralikult ette valmistada
Plaatvundamendi ehk nn. Rootsi plaadi rajamise võlu peitub lihtsuses. Pärast huumuskihi eemaldamist tehakse vundamendi põhi kruusa ja liivaga, mis tihendatakse kihtide kaupa. Kui tegemist on aga Põhja-Eestis tavapärase lubjakivi, ehk pae peale maja ehitamisega, siis võib plaatvundamendi rajada otse kivile. Edasi tulevad kommunikatsioonid (vesi/kanal/elekter) ning seejärel võib alustada L-plokkide(EPS200, XPS) paigaldamist tihendatud ja looditud põhjale. Järgmiseks soojustatakse vundamendi põhi ning veetakse vee ja põrandakütte torustik vastavalt projektile. Kui kõik eeltööd on tehtud, võib alustada plaatvundamendi valamisega. Eeliseks võib pidada, et peale valu on valmis nii soojustatud vundament kui ka põrand. Üldiselt rajatakse plaatvudament kergema konstruktsiooniga hoonetele aga järjest rohkem ka kivimajadele.

Vaivundamentide kasutusvaldkond on väga lai
Vaivundament on ilma keldrita hoonete puhul üks tüüpilisemaid vundamendilahendusi. Eriti hästi pääsevad selle vundamendiliigi positiivsed omadused esile märjemate pinnaste puhul, kus üleujutuse oht on suur. Vaiadele toetuv hoone on sellest kõigest kõrgemal ning saab rahus oma elu elada.

Vaivundamendi rajamise põhimõte on väga lihtne – maasse tuleb paigaldada nii palju vaiu, et nende kandevõime oleks rajatava hoone jaoks piisav. Kergemate kuuride või abihoonete vaivundamendi rajamiseks piisab väiksema läbimõõduga vaiadest ja käepärasest tehnikast. Kui tegemist on aga büroo- või tööstushoonetega, kasutatakse eritehnikat ning tõhusamaid vaiasid.

Betoonpõrandate valamine on tähtis töö
Kui väiksemate betoonpõrandate valamisega võib hakkama saada iga mees, kes seda tööd korra kõrvalt näinud, siis avaramate ruumide puhul on asi keerulisem. Betoonpõrand peab saama ühtlaselt loodi ka siis, kui seinad teineteisest väga kaugel asetsevad.

Viispluss Ehitus kasutab oma töös erinevaid täppismõõteriistu ja –seadmeid, mis võimaldavad meil klientidele pakkuda kvaliteetsete betoonpõrandate ehitust.

Meeleldi võtame enda kanda ka kõik betoonpõrandate valamisele eelnevad tööd nagu näiteks pinnase ettevalmistus ja tihendamine, hüdroisolatsiooni, soojustuse ja armatuuri paigaldus, elektrijuhtmestiku ja kanalistatsioonitorude ning –trappide paigaldus, elektriküttekaablite või vesipõrandakütte torude paigaldus. Betoonpõrandate valule eelnevad tegevused tuleb väga täpselt läbi mõelda, sest paranduste tegemine pärast betooni kivistumist on väga keeruline.

Lisainformatsioon: 5623 0350, Kalmer Kasela